Lummav barokk: muusika, mis on juba su kõrvus olemas

„Tõenäoliselt on kõik inimesed enda teadmata barokki kuulanud,“ ütleb viiuldaja Anete Ainsaar, kontserdi „Lummav barokk“ idee autor. Vivaldi „Aastaajad“, Pachelbeli „Kaanon“, „Halleluja“ Händeli „Messiasest“– need meloodiad on meie kultuuriruumis ammu kodunenud. See näitab, et barokk ei ole kauge ega elitaarne. Vastupidi – see on universaalne ja vahetu.

Tallinna Kammerorkestri kammermuusika sarjas kõlav „Lummav barokk“ toob publiku ette muusika, mis on Anete sõnul paeluv, hingestatud ja intelligentne. Märtsis 345. sünniaastapäeva tähistava Georg Philipp Telemanni looming ning itaalia varabarokk – Arcangelo Corelli, Giovanni Battista Vitali ja Dario Castello – kõlavad koosseisus, kus kaks viiulit ja kaks vioolat astuvad omavahel dialoogi. „See ei ole eriti tavapärane – aga saab põnev olema, mismoodi see toimima hakkab. Ma arvan, et hästi!“

„Lummav barokk“ on kontsert, mis ei vaja eelteadmisi. Piisab uudishimust ja sellest, et lubada muusika enda sisse. Lisaks on kontserdid tasuta.

Foto: Kaupo Kikkas

Pealkiri „Lummav barokk“ viitab millelegi, mis haarab endaga kaasa ega lase enam lahti. Mis sind baroki juures kõige enam lummab?

Mind on barokk lummanud juba üsna noorest peale. Aga miks ja mis selle juures täpsemalt, on keeruline seletada. Barokkmuusika on mulle alati tundunud kuidagi arusaadav ja loomulik. Samas aga emotsionaalne ja intensiivne. Hakkasin barokiõpetust saama ülikooliõpingute esimesel aastal Reinut Teppi juhendamisel. Barokk meeldis mulle mõistagi juba varem, aga just tema tundidest jäi see vaimustus jäädavalt külge.

Kui peaksid barokki kirjeldama ühe sõnaga, mis ei ole „kaunis“ ega „elegantne“, siis mis see oleks ja miks?

Tundub, et päris hästi sobibki just „lummav“. See iseloomustab minu jaoks midagi paeluvat, hingestatut, intelligentset.

Kui keegi ütleb, et ta pole kunagi barokki kuulanud ega tea, kust alustada – mida sa talle soovitaksid?

Tõenäoliselt on kõik inimesed enda teadmata barokki kuulanud – näiteks Vivaldi „Aastaaegasid“, Pachelbeli „Kaanonit“, Charpentieri „Te Deumi“, mis on ju Eurovisiooni tunnusmuusika, Händeli „Messiast“ („Halleluja“ koor). Need on igaühe kõrva jaoks tuttavad meloodiad. See näitab, et barokk on väga universaalne ja igasugust kasutust leidnud muusika. Seda ei ole esmakordsel kuulajal raske hoomata.

Alustada olekski tore võib-olla väiksematest koosseisudest nagu meil „Lummava baroki“ kontserdil on. Samuti leidub barokajastust hulgaliselt ilusat vokaalmuusikat, mis on kõrvale väga meeldiv kuulata.

Teie kontserdi kavas on Georg Philipp Telemanni ja Itaalia varabaroki heliloojate teosed. Telemann oli oma eluajal tohutult populaarne, aga hiljem jäi justkui Bachi varju. Mida peaks tänane kuulaja temas uuesti avastama?

Bachi geniaalsusele mitte varju jääda oligi ilmselt üsna võimatu, sellele on lähedale jõudnud vaid vähesed. Aga siiski oli Telemann nii omal ajal kui ka praegu hinnatud helilooja, kes on kirjutanud tohutul hulgal väga head muusikat. Tema muusika juures on olulisel kohal erinevate stiilide kasutamine ja ühendamine (prantsuse, itaalia ja saksa stiilid). Samuti kasutas ta oma teostes solistidena pille, millele varem eriti soolosid ei kirjutatud, näiteks plokkflööt, oboe d’amore ja vioola. Meil on kavas lausa kahele vioolale kirjutatud teosed. See ei ole eriti tavapärane, et kahele viiulile vastandaks kaks vioolat, aga saabki põnev olema, mismoodi see toimima hakkab. Ma arvan, et hästi!

Baroki puhul räägitakse tihti stiilitunnetusest ja ajaloolisest teadlikkusest. Kas sinu jaoks on barokk pigem intellektuaalne mäng reeglitega või vahetu emotsionaalne kogemus?

Olen tegelikult päris palju kokku puutunud ajastuteadliku mängu ja õpetusega. Kindlasti mõjutavad need teadmised mu eelistusi, kuidas mängida ja kuulata barokki. Samas olen viimasel ajal tajunud, et tahan mängida nii, nagu parasjagu tunnen ja mitte liigselt mõelda sellele, kas see on ekspertide teadmiste kohaselt õige või vale. Võib-olla ei tasu reeglitest kinni pidamisega liiale minna ja usaldada rohkem oma sisetunnet.

Kui inimene pole kunagi barokkmuusika kontserdil käinud, miks peaks ta tulema just „Lummava baroki“ kontserdile?

Soovitan barokkmuusika kontsertidel käia eelkõige just nendel, kes muidu väga kontsertidele ei satu. Just seetõttu, et barokk on lihtsasti arusaadav, alati ilus muusika. „Lummav barokk“ on hea võimalus seda kogeda. Lisaks on koosseis hoomatavalt väike, lugusid parasjagu ja mis kõige olulisem – kontsert on tasuta! Mul on suur rõõm, et sain kokku panna koosseisu muusikutest, keda väga imetlen. Kui tore, et sõbrad, kolleegid ja eeskujud võivad olla ühed ja samad inimesed! Tulge kuulama, kas see side kuidagi ka meie ansamblimängus peegeldub :)

„Lummava baroki“ kontserdid toimuvad 10. märtsil kell 19.00 Mustamäe Maarja Magdaleena kirikus ja 11. märtsil kell 19.00 Peeteli kirkus Põhja-Tallinnas.

Annika Lõhmus