Valter Soosalu: „Tahan, et publik tunneks pärast kontserti, et see oli kvaliteetaeg“
- Tallinna Kammerorkester
- Jun 18
- 3 min read
Tallinna Kammerorkestri augustikuine kirikutuur viib kuulaja põhjamaise valguse, eesti luule ja vaikselt läheneva suvelõpu meeleollu. Dirigent Valter Soosalu pani kava kokku peamiselt atmosfääri järgi, kujutledes sumedaid augustiõhtuid, Lõuna-Eesti kirikuid ja seda erilist tunnet, mis tekib siis, kui kuhugi ei ole kiiret. Rääkisime temaga kava sünnist, luule rollist ning sellest, miks kvaliteetaeg võib tänapäeval olla suurem luksus kui kunagi varem.
August on Eestis kummaline aeg – suvi ei ole veel läbi, aga õhus on juba tasapisi sügist aimata. Kas ka selles kavas on sinu jaoks midagi niisugust kahe aastaaja vahepealset?
Jaa, võib küll nii öelda. See kava sai kokku pandud peamiselt kõla järgi. Püüdsin viia ennast mõttes kontsertide toimumispaigusse - kujutlesin augusti õhku ja valgust ning mõtlesin, mis võiks meie kaunites kirikutes sel ajal hästi kokku heliseda. Loomulikult sobivad sinna Tormis, Sibelius ja Rautavaara – kõigi teoste valikul sai otsustavaks atmosfäär.
See kava mõjub peaaegu nagu vastuhakuna tänapäevasele kiirusele. Kas sellise atmosfääri loomine oli teadlik eesmärk või sündis see teoseid valides pigem iseenesest?
Kõigepealt oli ikkagi tunne, konkreetsed teosed tekkisid selle järgi. Ma tahaks, et see tund ja natuke peale oleks sõna otseses mõttes kvaliteetaeg – kuhugi kiirustada pole vaja, saame korraks koos olla ja nautida.
Eks see pealkiri „Kvaliteetaeg“ oli alguses mõeldud natuke naljaga pooleks, aga mulle hakkas see meeldima. Muusika vahele loeb Karmo Nigula eesti luulet – võib-olla et mõtet veidi suunata ja anda publikule mõni võti kuulamiseks kaasa. Aga peamine on siiski see, et võiksime pidevale kiirustamisele vastukaaluks korraks praegusesse hetke ära kaduda.
Mitme kontserdil kõlava teose algupäras on oluline roll luulel ja sõnal. Kas sulle tundub, et meie suhe poeetilise keelega on viimase sajandi jooksul muutunud?
Mulle tundub, et on küll. Laiatarbeluule ja eriti -muusika on läinud palju sõnasõnalisemaks. Enam ei ole tihti nagu ootustki allegooria ja eri tähenduskihtide järele, tihtilugu jääb asi üsna üheplaaniliseks. Tunnen, et meie kavas olevaid koorimuusika instrumentaalseadeid võiks saata sõnaga - luule sobib sinna väga hästi kõrvale. Me ei kasuta küll alati täpselt samu tekste, millele need teosed algselt loodud olid – muidu muutuks kõik võib-olla jälle liiga otseseks –, aga püüame seda tunnetust siiski edasi anda.
Kas oli mõni teos, mille valisid just seetõttu, et tundsid: seda suudab kõige veenvamalt kõlama panna just Tallinna Kammerorkester?
Rautavaara “Into the Heart or Light” on ilmselt kõige nõudlikum teos kavas, seal on ehk rohkem toimetamist. Minu senine kogemus on, et Tallinna Kammerorkestriga laheneb tehniline pool nagu möödaminnes, käigu pealt. Peamine on muusikaline tahe ja emotsioon ühiselt paika saada. Rautavaara „Into the Heart of Light“ on muide üks väga kihvt teos. Aga põhjamaine tunnetus sobib meile hästi – ei pea kaugelt otsima ühisosa.
Olulisel kohal on ka Tormise seaded. Kammerorkester tahab Tormist mängida, aga repertuaari ei ole väga palju. Veljo Tormis ja näiteks Tõnu Kõrvits ja Rasmus Puur on teinud seadeid, aga need on juba mängitud. Tegin siis möödunud aastal mõned uued juurde. Need põhinevad Tormise originaalloomingul, mitte rahvalaulutöötlustel, ning lähevad minu meelest väga ilusasti kõlama.
Kontserdid toimuvad väikestes Eesti kirikutes. Kas on muusikat, mis sinu meelest lihtsalt ei tööta samamoodi kontserdisaalis kui kirikus?
Muidugi. Aga see konkreetne kava on mõeldud just nende kohtade ja nende kirikute jaoks. Kõik teosed ei ole küll otseselt kirikuruumi kirjutatud, kuid olen püüdnud valida need nii, et selles keskkonnas sobiksid nad omavahel kokku.
Kui peaksid selle kontserdi juurde soovitama ühe luuletuse, mida kuulaja võiks enne kirikusse tulekut lugeda, siis millise?
Ernst Enno „Kuulmata kuskil kumiseb kodu“.
Kontserdid:
13. august kell 19.30 Kambja kirik
14. august kell 19.30 Otepää kirik
15. august kell 19.30 Põltsamaa Niguliste kirik
16. august kell 19.30 Hageri Lambertuse kirik
Valter Soosalu soovitus kuulajale enne kontserdile tulekut: Ernst Enno luuletus „Kuulmata kuskil kumiseb kodu“
Kuulmata kuskil kumiseb kodu, enese taga, sügaval sees, tähtede säras kurgede rodu, lõunasse lendab kõrgel ees. Kus on su hommik, kus on su lõuna, sügaval ise, kitsas on maa, igatsus kuskil, igatsus sinna, kutse sind valdab, kuhu ei sa. Kuulmata kuskil kumiseb kodu, enese taga, sügaval sees, tule, oh tule! Luikede rodu, mustavalt merelt, meelitab ees. Kostavad kured: magada vaja. Vastavad aulid: siin on hää. Lainetes sulin, ees nagu taga, igatsus lasub, raske on pää. Kuulmata kuskil kumiseb kodu, enese taga, sügaval sees, Mustaval merel, luikede rodu: Tule, oh tule! Hüüab kõik ees.
Annika Lõhmus