top of page
Tallinna Kammerorkestri koosseis

MENÜÜ

Orkester

Esimese peadirigendi Tõnu Kaljuste käe all tegutses Tallinna Kammerorkester aastatel 1993–1995, 1996–2001 ning 2019-2024. Olulise jälje TKO arengusse on jätnud Juha Kangas, kes oli 1995–1996 peadirigent ning 2001–2003 kunstiline nõustaja.  Aastatel 2013–2019 oli TKO peadirigent Risto Joost. 

Biograafia

Tallinna Kammerorkestri (TKO) asutas 1993. aastal dirigent Tõnu Kaljuste. Kolme aastakümne jooksul on orkestrist kujunenud üks Eesti esinduskollektiive, kes on oodatud esineja kontserdilavadel nii Euroopas kui ka mujal maailmas. 

TKO on äratanud tähelepanu oma kunstiliselt terviklike kavade, stiilitundliku musitseerimise ja kõrgetasemelise interpretatsioonikunstiga.
 
Orkestri mitmekülgses repertuaaris on esindatud nii baroki-, klassitsismi- kui romantismiajastu muusika; oluliseks osaks on 20. ja 21. sajandi heliloojate looming, sealhulgas vähemtuntud teosed ja uudisteoste esiettekanded. 
 
TKO hinnatud keelpillimängijad astuvad regulaarselt üles ka solistide ja kammermuusikutena.
 
Tallinna Kammerorkestri kauaaegne koostööpartner on olnud Eesti Filharmoonia Kammerkoor – ühised esinemised ja salvestused on toonud mõlemale kollektiivile rahvusvahelist tuntust ja tunnustust.
 
1993. aastal salvestati nimekale plaadifirmale ECM Tõnu Kaljuste käe all Arvo Pärdi autoriplaat „Te Deum”, mis pälvis kõrgeid hinnanguid maailma juhtivatelt muusikakriitikutelt ning püsis kuid plaadiedetabelite esikümnes. ECMi märgi alt on ilmunud veel Pärdi autoriplaadid „Litany”, „In Principio”, „Adam’s Lament” ja „Tractus”, samuti Erkki-Sven Tüüri „Crystallisatio”, Veljo Tormise „Reminiscentiae” ning Heino Elleri „Neenia”.
 
Orkester on salvestanud ka firmadele Warner Music / Finlandia Records, Carus Verlag, Ondine jt. 2014. aastal ilmus Tallinna Kammerorkestrilt plaat Joseph Haydni loominguga (solist Silver Ainomäe, dirigent Risto Joost).
 
Plaadifirma Ondine andis 2017. aastal välja Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri esituses Tõnu Kõrvitsa plaadi „Lageda laulud”, mis pälvis Eesti Muusikaauhinnad 2018 jagamisel Aasta Klassikaalbumi tiitli.
Esimese peadirigendi Tõnu Kaljuste käe all tegutses orkester aastatel 1993–1995 ning 1996–2001. Olulise jälje TKO arengusse on jätnud Juha Kangas, kes oli 1995–1996 peadirigent ning 2001–2003 kunstiline nõustaja. Järgnenud kümnel hooajal kureeris orkestri tegevust Tallinna Filharmoonia kunstiline juht Eri Klas. Aastatel 2013–2019 oli TKO peadirigent Risto Joost. Hooajast 2019/2020 on TKO peadirigent taas Tõnu Kaljuste.
Külalisdirigentidena on orkestrit juhatanud John Storgårds, Pietari Inkinen, Okko Kamu, Jaakko Kuusisto, Richard Tognetti, Terje Tonnesen, Daniel Raiskin, Alexander Rudin, Florian Donderer, Dmitri Sitkovetski, Kolja Blacher, Peter Spissky, Maxim Rysanov, Andrew-Lawrence King, Dmitri Sinkovski; samuti hinnatud eesti dirigendid Olari Elts, Paavo Järvi, Neeme Järvi, Kristjan Järvi, Paul Mägi, Arvo Volmer, Vello Pähn, Jüri Alperten, Mihhail Gerts, Kristiina Poska jpt. 
TKO on esinenud paljudel mainekatel muusikafestivalidel, nagu Bachi kantaatide festival Milanos (Itaalia, 1996, 1997), Bremeni muusikafestival (Saksamaa, 1998), „MITO SettembreMusica“ (Itaalia, 2004, 2007, 2017, 2021, 2023), Budapesti sügisfestival (Ungari, 2005), Naantali muusikafestival (Soome, 2008, 2019), Arturo Benedetti Michelangeli festival (Itaalia, 2007),  Cervantino festival (Mehhiko, 2012), Vale of Glamorgan (Wales, 2015), MDR Musiksommer (Saksamaa, 2017), Euphonie (Poola, 2018), Mozartiana (Poola, 2019), „Läänemere festival" (Rootsi, 2018, 2019, 2024), Arvo Pärdi muusikale pühendatud „Pärt festival" (Holland, 2022). Kontserdireisid on orkestri viinud USAsse, Kanadasse, Jaapanisse, Hiinasse, Brasiiliasse, Argentiinasse, Mehhikosse ja enamikesse Euroopa riikidesse. Euroopa nimekamate kontserdisaalide kõrval on üles astutud ka New Yorgis Carnegie Hallis ning Pekingi Keelatud Linna kontserdisaalis.
2013. aastal pälvis Tallinna Kammerorkester Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia. TKO on kaastegev Arvo Pärdi autoriplaadil „Adam’s Lament”, mis tõi dirigent Tõnu Kaljustele 2014. aastal Grammy.

I VIIUL

harry_traksmann.jpg

HARRY TRAKSMANN

Orkestri kontsertmeister

robert_traksmann.jpg

ROBERT TRAKSMANN

Orkestri kontsertmeister

olga_voronova.jpg

OLGA VORONOVA

Abikontsertmeister

helen_vstrik.jpg

HELEN VÄSTRIK

yana_mgila.jpg

YANA MÄGILA

fred_heinoja.jpg

FRED HEINOJA

KATRIN MATVEUS

II VIIUL

elo_tepp.jpg

ELO TEPP

Kontsertmeister

mari_targo.jpg

MARI TARGO

anete_ainsaar.jpg

ANETE AINSAAR

evamaria_sumera.jpg

EVA-MARIA SUMERA

evamaarja_forslund.jpg

EVA-MAARJA FORSLUND

VIOOLA

laur_eensalu.jpg

LAUR EENSALU

Kontsertmeister

joosep_ahun.jpg

JOOSEP AHUN

mart_kuusma.jpg

MART KUUSMA

merike_heidelberg.jpg

MERIKE HEIDELBERG

HELEN LING

Emapuhkusel

TŠELLO

leho_karin.jpg

LEHO KARIN

Kontsertmeister

siluan_hirvoja.jpg

SILUAN HIRVOJA

andres_alexander_metspalu.jpg

ANDRES ALEXANDER METSPALU

KONTRABASS

ANDRES_KUNGLA.jpg

ANDRES KUNGLA

Kontsertmeister

michele_bonfante.jpg

MICHELE BONFANTE

Tõnu Kaljuste, peadirigent 1993-1995, 1996-2001, 2019-2024

Tõnu Kaljuste on Eesti muusikaelu südametunnistus – silmapaistev mõtleja ja
edendaja, kelle ideed ja teod on ühiskonnas vajalikud ja nähtavad. Aastal 1993 õnnestus tal üks võimatuna tundunud ettevõtmine, mida paljud olid edutult üritanud. Koondades Tallinna noorte keelpillimängijate paremiku, pani ta aluse Eesti esimesele professionaalsele keelpilliorkestrile – Tallinna Kammerorkestrile.
Orkester kutsuti kokku partneriks 1981. aastal loodud Eesti Filharmoonia Kammerkoorile, et ühiselt esitada suurvorme. Tuues orkestri
juurde maailmas hinnatud dirigente ja keelpillispetsialiste, on Tõnu Kaljuste loonud Tallinna Kammerorkestrist Eesti esinduskollektiivi selgelt äratuntava kõla ja selle seletamatu miskiga, mis liidab mängijad üheks, samas neid anonüümseks massiks muutmata.

Tõnu Kaljuste on karismaatiline dirigent, kelle huvitav ja omanäoline muusikaline lähenemine inspireerib orkestrante. Muusikud hindavad kõrgelt tema lennukat fantaasiat ja suurepärast kavade koostamise annet. Tema juhatusel ei ole kunagi kahte samasugust kontserti – ikka tehakse midagi teisiti. See paneb muusikud kerge pinge alla, ent on alati põnev nii mängijatele kui ka dirigendile endale.

Tõnu Kaljuste oli Tallinna Kammerorkestri peadirigent aastatel 1993–1995, 1996–2001 ning 2019-2024. Alates 2024. aasta sügisest on ta Tallinna audirigent.

Juha Kangas, peadirigent 1995-1996

Tallinna Kammerorkestri kõlakultuuri on mõjutanud dirigent Juha Kangas, kelle kutsus orkestri juurde Tõnu Kaljuste. Kangas oli aastail 1995–1996 peadirigent ja 2001–2003 kunstiline nõustaja ning ka praegu on igal hooajal kavas ühised kontserdid.

Juha Kangas on oma töös ja nõudmistes järjepidev, tal on orkestri kõla osas väga selge nägemus. Peadirigendina lasi ta orkestril repertuaari kaudu õppida erinevate ajastute pillimängutehnikat, innustas leidma erinevaid kõlavärve ja väljenduslaade. Alguses oli koostöö keeruline ja töötsükkel pigem pingeline, sest Juha Kangas on väga nõudlik, ning vastloodud orkester ei suutnud tema soove nii kiiresti ellu viia. Ent aastaid hiljem nentis pianist ja dirigent Ralf Gothóni, et on tunda, et Juha Kangas on selle orkestriga palju tööd teinud.
 
Juha Kangas on üks tuntuimaid Põhjamaade dirigente. Pärast Sibeliuse akadeemia lõpetamist viiuli erialal Onni Suhoneni juhendamisel töötas ta viis hooaega vioolamängijana Helsingi Linnaorkestris ning 1972–1986 õppejõuna Keski-Pohjanmaa konservatooriumis. Aastal 1972 asutas ta esialgu õpilastest moodustatud kammerorkestri, millest 1989. aastaks arenes välja professionaalsetest muusikutest koosnev Keski Pohjanmaa Kammerorkester. Juha Kangas tegutses selle peadirigendina aastani 2008, jätkates praeguseni koostööd audirigendina.

Juha Kangas on toonud (esi)ettekandele väga paljude Põhja- ja Baltimaade heliloojate loomingut, nende hulgas on Pēteris Vasks, Pehr Henrik Nordgren, Anders Eliasson, aga ka Per Nørgård, Erkki Salmenhaara, Kalevi Aho, Einojuhani Rautavaara, Usko Meriläinen, Lepo Sumera, Erkki-Sven Tüür, Helena Tulve, Onute Narbutaite ja Karin Rehnqvist. Lisaks erilisele huvile nüüdismuusika vastu on Juha Kangas ka pühendunud ja väga hinnatud barokiajastu ja Viini klassikute muusika interpreet.

1992. aastal pälvis Juha Kangas Soome riikliku muusikapreemia, 1998. aastal Läti ja Soome muusikaauhinna ning 1999. aastal Heino Elleri ja tema koolkonna heliloojate muusika propageerimise eest Heino Elleri muusikapreemia. 2010. aastal andis Soome president Tarja Halonen Juha Kangasele professori tiitli.

Juha Kangas on tõeline estofiil, tal on põhjalikud teadmised eesti ajaloost ja kultuurist ning ta räägib eesti keelt.

Risto Joost, peadirigent 2013-2019

Risto Joosti saamist Tallinna Kammerorkestri peadirigendiks 2013. aastal võib nimetada kauaoodatuks, sest eelnevad kümme hooaega tegutses orkester peadirigendita. Ametisse astudes pidas Joost väga oluliseks kujundada orkestri kontserdihooajad omanäoliseks, publikule põnevaks ja orkestrile arendavaks. Sellel perioodil sai orkester täiskoosseisuliseks.

Nii Tallinna Kammerorkestri kui ka Risto Joosti tunnusjooneks on tihti peetud energilisust. Risto Joosti iseloomustavad säravad loomingulised ideed, hea maitse, väsimatu töötahe ja nõudlikkus nii enese kui ka kolleegide suhtes. Samuti paistab ta silma aktiivse eesti heliloojatelt loomingu tellija ja selle tõlgendajana. Just tema initsiatiivil telliti Tõnu Kõrvitsalt kolmeosaline tsükkel Tallinna Kammerorkestrile ja Eesti Filharmoonia Kammerkoorile, mille tulemusena valmis ja plaadistati kolm suurepärast teost: „Lageda laulud“, „Sina oled valgus ja hommik“ ja „Tiibade hääl“.

Tallinna Kammerorkestri hooajas leidis koha sari „Kõikvõimas”, mille kontsertidel eksperimenteeriti nii kava kui ka esitusvormidega, ettekandele toodi nii John Cage’i „4’33” ja „Water Walk”, Schönbergi „Ode to Napoleon Buonaparte“, Steve Reichi „Clapping Music”, George Crumbi „Black Angels” kui ka Kristjan Kõrveri ja Ülo Kriguli uudisteosed.

Risto Joost on oma põlvkonna väljapaistvamaid ja mitmekülgsemaid dirigente, kes tegutseb aktiivselt nii ooperi- kui kontserdilavadel. Ta on avara pilguga muusik, kelle rikkalik repertuaar ulatub barokist nüüdismuusikani, hõlmates sageli ka uudisloomingu esiettekandeid.

www.ristojoost.ee
bottom of page