Kontserdid

Eesti Kontsert tähistab 4. veebruaril 2026 oma 85. sünnipäeva. Pidupäevakuu toob lavale armastatud eesti muusikud. Tähtpäevakontserdil on muu hulgas esiettekandel Kirke Karja ja Rasmus Puuri uudisteosed.

Kui Henry Purcelli 17. sajandi chaconne kõlab Benjamin Britteni 20. sajandi töötluses, kas me kuuleme siis minevikku või olevikku? Kui Mozart kirjutab metsasarvekontserdi, ent see jääb lõpetamata ja viimased noodid paneb paika tänapäeva helilooja – kumma teos see lõpuks on?

Vabariigi aastapäeva eel ühendavad oma jõud kaks keelpilliorkestrit. Ühelt poolt noored, alles oma muusikutee alguses olevad pillimängijad, teiselt poolt kogenud, professionaalsed eesti tippmuusikud.

Vabariigi aastapäeva eel ühendavad oma jõud kaks keelpilliorkestrit. Ühelt poolt noored, alles oma muusikutee alguses olevad pillimängijad, teiselt poolt kogenud, professionaalsed eesti tippmuusikud.

Keel ei ole lihtsalt suhtlusvahend – see on kultuuri süda, rahva mälu ja sügavaim identiteedi kandja. Meie, eestlased, teame hästi, mida tähendab oma keele hoidmine ajaloos, kus see pole alati olnud iseenesestmõistetav.

Tallinna Kammerorkester ootab koostööd Kolja Blacheriga alati erilise ootusärevusega. Blacher on muusik, kelle käe all sünnib midagi enamat kui lihtsalt täpne interpretatsioon. Ta paneb orkestri tööle topeltvõimsusel, olgu siis kõlavärvide, tehnilise kvaliteedi või sisemise pühendumuse mõttes.

Vaikse nädala kontsert toob publikuni hingematvalt liigutavad teosed, mis ei vaja tutvustamist. Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestrit dirigeerib Kristiina Poska, kes astub vaatamata tihedale kontserdigraafikule alati rõõmuga üles kodustel lavadel. 

Vaikse nädala kontsert toob publikuni hingematvalt liigutavad teosed, mis ei vaja tutvustamist. Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestrit dirigeerib Kristiina Poska, kes astub vaatamata tihedale kontserdigraafikule alati rõõmuga üles kodustel lavadel. 

Eesti Muusika Päevad 2026 “Lood” kutsub publikut avastama muusikat kui üht vanimat ja mõjuvaimat jutustamise viisi.

Antonio Vivaldi „Aastaajad“ on loodud Itaalia päikese all, ent norra viiuldaja Ragnhild Hemsing tõstab need lumisele mäenõlvale ja paneb helisema Hardangeri viiulil – pillil, mille kõlast aimub põhjamaise looduse kargust.

Mozart ja Schubert – kaks nime, mis ei vaja tutvustamist. Ent ometi on iga kohtumine nende suurmeistrite loominguga uus, sest muusika ärkab ellu esitajates ning ruumis ja hetkes, kus see kõlab. Kui sellele lisandub veenev tõlgendus, sünnib midagi, mis puudutab ka kõige tuttavamat teost värskelt.

Tallinna Kammerorkestri ning maailmaklassi kuuluvate solistide Peter Spissky ja Kalev Kuljuse esituses jõuab kuulajate ette kava, mis koondab barokiaja säravamaid pärle ja toob esile nii orkestri kui ka solistide erakordse meisterlikkuse.

Haapsalu Valgete Ööde festival kutsub nautima suurejoonelist vabaõhukontserti ajaloolise Haapsalu linnuse hoovis, kus kohtuvad väärikas klassikatraditsioon ja tänapäeva loojate muusika.