Kontserdid

Eesti ja Ukraina muusika kohtuvad hingedepäeva kontserdil

Mida pajatavad muusikateosed öödest, kangelastest ja nende sisemistest lahingutest? Mida tunneb Don Quijote, kui ta unustab, et on vaid inimene? Kuidas kõlab muusikasse valatud üksildus? Neid küsimusi ei pea ilmtingimata sõnastama või neile vastuseid otsima – võib ka lihtsalt tulla ja kuulata.

Mõnikord on muusika nagu tasakaaluharjutus, balansseerides kerguse ja sügavuse, struktuuri ja spontaansuse piiril. Teinekord aga kui järelemõtlik pilk, mis viivitab hetkes ega kiirusta kuhugi.

Ebaharilik ja suurejooneline kontserdikava, kahe maineka kammerorkestri lavakohtumine, et musitseerida kordamööda ja koos. Orkestreid ühendab dirigent Risto Joost, kes on muusikajuht ja sage külaline mõlema orkestri ees.

Ebaharilik ja suurejooneline kontserdikava, kahe maineka kammerorkestri lavakohtumine, et musitseerida kordamööda ja koos. Orkestreid ühendab dirigent Risto Joost, kes on muusikajuht ja sage külaline mõlema orkestri ees.

Arvo Pärdi 90. sünnipäeva tähistamine toob aasta lõpus Laulasmaale eri riikidest kokku helilooja lähedased muusikalised sõbrad.

Teise detsembri õhtu Estonia kontserdisaalis on rohkem kui kalendripunkt. See on hetk, kus aeg võtab korraks hoo maha ja lubab muusikal rääkida.

Detsembrihämarus ei pea olema tühi ja kõle – see ootab tähendust. Just nendeks hetkedeks, kui päevad lühenevad ja elu kulgeb vaoshoitumas rütmis, on loodud muusika, mis ei räägi valjusti ega kõigest korraga, vaid küsib kõige olulisemaid küsimusi.

Muusika – see on veel kõrgem ilmutus kui kogu tarkus ja filosoofia. Kellele minu muusika mõistetavaks saab, see peab saama vabaks viletsusest, milles vaevlevad kõik teised. – Ludwig van Beethoven

Muusika – see on veel kõrgem ilmutus kui kogu tarkus ja filosoofia. Kellele minu muusika mõistetavaks saab, see peab saama vabaks viletsusest, milles vaevlevad kõik teised. – Ludwig van Beethoven

Traditsioonilisel aastalõpukontserdil kõlab Haydni ajatu muusika. Ettekandel on armastatud „Lahkumissümfoonia“ ning tšellorepertuaari maiuspala Haydni tšellokontsert C-duur, soleerib Marcel Johannes Kits.

Traditsioonilisel aastalõpukontserdil kõlab Haydni ajatu muusika. Ettekandel on armastatud „Lahkumissümfoonia“ ning tšellorepertuaari maiuspala Haydni tšellokontsert C-duur, soleerib Marcel Johannes Kits.

Traditsioonilisel aastalõpukontserdil kõlab Haydni ajatu muusika. Ettekandel on armastatud „Lahkumissümfoonia“ ning tšellorepertuaari maiuspala Haydni tšellokontsert C-duur, soleerib Marcel Johannes Kits.

Kui Henry Purcelli 17. sajandi chaconne kõlab Benjamin Britteni 20. sajandi töötluses, kas me kuuleme siis minevikku või olevikku? Kui Mozart kirjutab metsasarvekontserdi, ent see jääb lõpetamata ja viimased noodid paneb paika tänapäeva helilooja – kumma teos see lõpuks on?

Keel ei ole lihtsalt suhtlusvahend – see on kultuuri süda, rahva mälu ja sügavaim identiteedi kandja. Meie, eestlased, teame hästi, mida tähendab oma keele hoidmine ajaloos, kus see pole alati olnud iseenesestmõistetav.

Tallinna Kammerorkester ootab koostööd Kolja Blacheriga alati erilise ootusärevusega. Blacher on muusik, kelle käe all sünnib midagi enamat kui lihtsalt täpne interpretatsioon. Ta paneb orkestri tööle topeltvõimsusel, olgu siis kõlavärvide, tehnilise kvaliteedi või sisemise pühendumuse mõttes.

Mozart ja Schubert – kaks nime, mis ei vaja tutvustamist. Ent ometi on iga kohtumine nende suurmeistrite loominguga uus, sest muusika ärkab ellu esitajates ning ruumis ja hetkes, kus see kõlab. Kui sellele lisandub veenev tõlgendus, sünnib midagi, mis puudutab ka kõige tuttavamat teost värskelt.