Concerts

Muusika – see on veel kõrgem ilmutus kui kogu tarkus ja filosoofia. Kellele minu muusika mõistetavaks saab, see peab saama vabaks viletsusest, milles vaevlevad kõik teised. – Ludwig van Beethoven

Muusika – see on veel kõrgem ilmutus kui kogu tarkus ja filosoofia. Kellele minu muusika mõistetavaks saab, see peab saama vabaks viletsusest, milles vaevlevad kõik teised. – Ludwig van Beethoven

Traditsioonilisel aastalõpukontserdil kõlab Haydni ajatu muusika. Ettekandel on armastatud „Lahkumissümfoonia“ ning tšellorepertuaari maiuspala Haydni tšellokontsert C-duur, soleerib Marcel Johannes Kits.

Traditsioonilisel aastalõpukontserdil kõlab Haydni ajatu muusika. Ettekandel on armastatud „Lahkumissümfoonia“ ning tšellorepertuaari maiuspala Haydni tšellokontsert C-duur, soleerib Marcel Johannes Kits.

Traditsioonilisel aastalõpukontserdil kõlab Haydni ajatu muusika. Ettekandel on armastatud „Lahkumissümfoonia“ ning tšellorepertuaari maiuspala Haydni tšellokontsert C-duur, soleerib Marcel Johannes Kits.

Kui üks kontsert ühendab nelja väga erineva helilooja muusika, kerkib paratamatult küsimus: mis neid teoseid seob? Vastus ei pruugi peituda ajas ega stiilis, vaid helikeele sisemises dramaturgias.

Rakveres avatakse Arvo Pärdile pühendatud muusikamaja Ukuaru. Endine Pauluse kirik on saanud täielikult uue kuue ja peidab endas moodsat kontserdihoonet, mille uksed avatakse erilise programmiga.

Kui Henry Purcelli 17. sajandi chaconne kõlab Benjamin Britteni 20. sajandi töötluses, kas me kuuleme siis minevikku või olevikku? Kui Mozart kirjutab metsasarvekontserdi, ent see jääb lõpetamata ja viimased noodid paneb paika tänapäeva helilooja – kumma teos see lõpuks on?

Keel ei ole lihtsalt suhtlusvahend – see on kultuuri süda, rahva mälu ja sügavaim identiteedi kandja. Meie, eestlased, teame hästi, mida tähendab oma keele hoidmine ajaloos, kus see pole alati olnud iseenesestmõistetav.

Tallinna Kammerorkester ootab koostööd Kolja Blacheriga alati erilise ootusärevusega. Blacher on muusik, kelle käe all sünnib midagi enamat kui lihtsalt täpne interpretatsioon. Ta paneb orkestri tööle topeltvõimsusel, olgu siis kõlavärvide, tehnilise kvaliteedi või sisemise pühendumuse mõttes.

Mozart ja Schubert – kaks nime, mis ei vaja tutvustamist. Ent ometi on iga kohtumine nende suurmeistrite loominguga uus, sest muusika ärkab ellu esitajates ning ruumis ja hetkes, kus see kõlab. Kui sellele lisandub veenev tõlgendus, sünnib midagi, mis puudutab ka kõige tuttavamat teost värskelt.