Eesti ja Ukraina muusika kohtuvad hingedepäeva kontserdil

Sel aastal tähistab Tallinna Kammerorkester hingedepäeva kontserdiga, mille kavas on eelkõige Eesti ja Ukraina heliloojate teosed. 2. novembril astub Tallinna Kammerorkestri ette noore põlvkonna Ukraina muusik Antonii Kedrovsky – viiuldaja ja dirigent, kel on Eestiga tihe side. Kontserdil kõlavad Mozarti „Adagio ja fuuga“ c-moll, Arvo Pärdi meditatiivne „Cantus in Memoriam of Benjamin Britten“, Heino Elleri lüürilised „Viis pala keelpilliorkestrile“, Veljo Tormise „Pilv üle kuu“ ning Ukraina heliloojate muusika – Zoltan Almashi 2023. aastal kirjutatud ja Mariupolile pühendatud „Maria’s City“ ning Ukraina rahvalaulud uues, põnevas seades.

Hingedepäev on Eestis mälestamise ja mõtisklemise aeg. Seekordne kontsert kannab endas aga eriti sügavat tähendust, sest Ukraina sõja varjud ulatuvad ka meie publikuni. Palusime Antonii Kedrovskyl rääkida veidi oma muusikalisest teekonnast, sidemetest Eestiga ja mõtetest seoses tulevase kontserdiga.

Foto: Paola Prokopenko

 Rääkige natuke oma lapsepõlvest Kiievis. Kuidas te sattusite viiuldamise ja hiljem dirigeerimise juurde? 

Mu teekond on olnud üsna tavapärane. Minu vanemad ei olnud muusikud, aga meil oli kodus viiul ja nad otsustasid selle mulle kasutamiseks anda. Selgus, et ma olen andekas ja nii algas tüüpiline muusikaõpingute jada: muusikakool, viiulitunnid, muusikaakadeemia jne. Ühel hetkel tundsin, et viiulist üksi jääb väheks, eelkõige just repertuaari tõttu. Ma armastan väga muusikat – igasugust head muusikat –, aga viiul ei võimaldanud selle kõigega kokku puutuda. Beethovenil on näiteks üheksa sümfooniat, aga ainult üks viiulikontsert – seega ei jäänud mul muud üle kui hakata dirigeerima.

Alustasin dirigeerimisõpinguid Kiievis ja hiljem astusin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse Jüri Alperteni dirigeerimisklassi. Samal ajal töötasin Estonia teatri orkestris ja Tallinna Kammerorkestris. Siis olin aga sunnitud võtma akadeemilise puhkuse ja kui tagasi tulin, täiendasin end läbi Erasmuse programmi ka Hannoveris ja Viinis. Aga minu lõpueksam Tallinnas oli väga veider, sest oli kõige sügavam Covidi aeg ja mul ei olnud mingit võimalust tulla Ukrainast Eestisse. Seega ma saatsin salvestuse oma dirigeerimisest – töötasin sel ajal juba Ukraina Rahvusliku Filharmoonia orkestri juures – ja EMTA-s arvestati seda magistrantuuri lõpueksamina. Tavaliselt tehakse lõpueksam ERSO-ga, aga minul see võimalus puudus. Sellegipoolest anti mulle salvestuse põhjal maksimumpunktid.

Ma tean, et te olete TKO-ga juba varem koostööd teinud. Kuidas kirjeldaksite seda orkestrit ja tema muusikuid – mis teeb selle kollektiivi teie jaoks eriliseks?

Ma tegin nendega koostööd umbes aasta. Minu jaoks oli see üks professionaalsemaid orkestrikogemusi, mis mul olnud on. Viiuldajana ei ole mul tavaliselt küll probleemi koos teistega mängida, aga mind hämmastas, kui kerge oli nendega sulanduda, kui ühtlaselt kõlas näiteks nende pizzicato ja kui lihtne oli mul liituda. Muidugi mängisime me palju eesti muusikat, Arvo Pärti näiteks, ja ma armusin sellesse. Avastasin enda jaoks täiesti uue kultuuri. Lisaks meeldis mulle TKO soe kõla ja rahulik atmosfäär.  

Ma ei saan aru, et 2. novembri hingedepäeva kontserdi kavas on eesti ja ukraina muusika. Kuidas on need teie arvates omavahelises suhtes?

Jah, meil on tõesti kavas eesti ja ukraina muusika, aga on ka üks Mozarti teos – „Adagio ja fuuga“ c-moll. Eesti muusikast kõlavad Arvo Pärt, Heino Eller ja Veljo Tormis, ukraina muusikast aga Zoltan Almashi uus teos „Maria’s City“ ja ukraina rahvalaulud väga põnevas seades, mille autoriks on Levko Kolodub. Ma tajun eesti ja ukraina muusikas teatavaid sarnasusi. Olen tegelikult hämmastunud, kui palju mängitakse Eestis eesti muusikat. See on meile tõeliseks eeskujuks. Aga peab ütlema, et praegu – sõja tingimustes – oleme ka meie, ukrainlased hakanud rohkem oma muusikast lugu pidama.

Zoltan Almashi 2023. aastal loodud teos „Maria’s City“ on pühendatud Mariupolile. Ma usun, et eestlastele on selle linna nimi vägagi tuttav. Kas te tunnete, et saate läbi muusika vahendada endale olulisi sõnumeid?

See on väga eriline teos ja tõepoolest – pühendatud Mariupoli traagikale. Mina tajun selles

teoses helilooja isiklikku valu ja usun, et ma ise muusikuna, aga ka ukrainlased üldisemalt jagavad neid tundeid. See teos on hetkel maailmas üsna populaarne, aga see on ka väga kõrgel tasemel kirjutatud.

2. november on Eestis hingedepäev – mälestamise ja mõtisklemise aeg. Kas see kontsert ja see kava võivad teie jaoks olla ka omamoodi austusavalduseks neile, kes on kaotanud elu sõja ja vägivalla tõttu?

Ukrainas on praegu igal hommikul kell 9.00 vaikuseminut, et mälestada sõjas hukkunuid. Minu jaoks on iga kontsert hetkel sümboolne viis austada lahkunuid ja väljendada oma valu selle üle, mis Ukrainas ja maailmas toimub. Hingedepäeva kontsert on justkui meie praeguse elu metafüüsiline portree.

Antonii Kedrovsky on viiuldaja ja dirigent, kes alustas õpinguid Mykola Lysenkо nimelises muusikakoolis ja jätkas Petro Tšaikovski nimelises Ukraina Riiklikus Muusikaakadeemias. Hiljem täiendas ta end Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Jüri Alperteni dirigeerimisklassis ning õppis ka Hannoveris ja Viinis. Ta on töötanud Ukraina Rahvuslikus Filharmoonias, aga ka Estonia teatri orkestris ja Tallinna Kammerorkestris. Kedrovsky on hinnatud nii solisti kui dirigendina, kes toob lavale professionaalse täpsuse ja muusikalise tundlikkuse.

Hingedepäeva kontsert toimub 2. novembril kell 18.00 Tallinna Metodisti kirikus. Kontsert on tasuta.

Annika Lõhmus