Kaks orkestrit, üks lava – VHK noored keelpillimängijad ja Tallinna Kammerorkester ühendavad jõud

Vabariigi aastapäeva eel kohtuvad Tartu Pauluse kirikus ja Tallinna Jaani kirikus kaks orkestrit, keda ühendab armastus eesti muusika vastu. Ühel laval on VHK keelpilliorkester – noored muusikud, kes on alles oma teekonna alguses –, ning Tallinna Kammerorkester – Eesti professionaalse muusikakultuuri kandjad.

Kava keskmes on eesti muusika mitmest ajastust: Rudolf Tobiasest, Tarmo Lepikust ja Veljo Tormisest kuni Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri ja Tõnu Kõrvitsani, sekka ka dirigent Rasmus Puuri enda looming. Just suure keelpilliorkestri kõlaruum võimaldab neil teostel avaneda uues mõõtmes ning heita värske ja avatud pilk eri põlvkondade heliloojate loomingule.

Selles blogipostituses püüame vaadata kontserti kahest erinevast küljest: ühelt poolt avab koostöö ideed dirigent Rasmus Puur, teiselt poolt räägib oma ootustest ja mõtetest VHK keelpilliorkestri noor tšellist Ats Kukk. Kaks vaatenurka, mis täiendavad teineteist sama hästi nagu kaks orkestrit laval.

Foto: Ruudu Rahumaru

Orkestrite liitmise juures on dirigent Rasmus Puuri jaoks üks põnevamaid aspekte kogemuste sulandumine. „Mind köidab nende väga erinevate iseloomude, siseilmade ja taustadega kollektiivide kohtumine,“ ütleb ta, kusjuures see kohtumine ei toimu tema sõnul ainult kontserdil, vaid sama olulisel määral ka prooviprotsessis. „VHK keelpilliorkestri noored saavad kindlasti suure elamuse ja mitmeid olulisi tarkuseteri, oskusi, kogemusi,“ sõnab Puur. „Samas usun, et ka Tallinna Kammerorkester saab noortelt häid impulsse ja hoogu.“ Muusikuna huvitab Puuri eelkõige see, kuidas kaks eripalgelist orkestrit omavahel suhestuvad. „Mind huvitab nende kõlamaailmade dialoog ja kokkukõla, millele olen varem küll mõelnud, aga päriselus kuulnud pole,“ märgib ta. Just see teadmatus – kuidas kaks orkestrit ühiselt kõlama hakkavad – on tema jaoks selle projekti üks paeluvamaid aspekte.

Ka kava ise on üles ehitatud ajastute kohtumisena ning loob dirigendi sõnul ruumi nii põlvkondade kui ka mõtteviiside vaheliseks dialoogiks. „Ühtepidi tahaks, et see kava avaks nende orkestrite omavahelist suhtlust,“ ütleb Puur, „teisalt kõnelevad sel kontserdil väga erinevate heliloojate hääled, eri perioodid Eesti muusikaloos, mis ometi parimal juhul põimuvad üheks tervikuks, üheks ühisosaks.“

Sama mitmekihilisust tajub ka VHK keelpilliorkestri noor tšellist Ats Kukk, kelle jaoks Tallinna Kammerorkestriga koos lavale astumine on ühtaegu innustav ja õpetlik. „Ootan õhinaga, et jagada lava nii tuntud ja tipptasemel orkestriga,“ ütleb ta, rõhutades, et see on ka hea võimalus kogenud muusikutelt õppida. Tema jaoks muudab koostöö eriliseks just see, et tavapärane orkestrirutiin lõhutakse: mängijad istuvad segamini, tekivad uued puldinaabrid ja uued suhted. „Suurim väljakutse seisneb minu jaoks selles, kuidas leida kahe orkestri kokku panemisel ning uue naabriga pulti jagades ühine keel,“ sõnastab Kukk, ent leiab, et see kogemus on kindlasti väärtuslik. Oluline on pidada silmas ühist eesmärki – mõista muusikat ja tuua see publikuni.

Foto: Teet Raik

Kava tervikust tõuseb noore muusiku jaoks esile Arvo Pärdi „Fratres“. „Elutempo kiireneb maailmas üha tõusvas joones,“ ütleb Ats Kukk, tuues selle kõrvale kohe ka teise probleemi – info ja valikute paljususe. „On lihtne kaotada ennast näiteks sotsiaalmeedias kerides. Ka valikuid ja vaatenurki on üüratult palju.“ Arvo Pärdi muusika pakub võimalust sellelt rattalt maha astuda, aga see ei pruugi olla sugugi lihtne. „“Fratres“ on proovilepanek,“ ütleb Kukk. „Noodid pole rasked tehniliselt, vaid tunnetuslikult. Esile kerkib küsimus, kuidas leida üles mõte, mida Pärt selle looga edastada tahab, ning mida see interpreedilt nõuab.“ Just see otsing ja see teos on aidanud Kuke jaoks paremini mõista Pärdi loomingu sisulist tausta ja ka seda, et vahel on vähem tõesti rohkem.

Küsimusega mida selline koostöö võiks osalistele anda, jääb Puur teadlikult laia vaate juurde. „Kõige olulisem on mulje, emotsioon, mälestus,“ ütleb ta, lisades, et neid on sageli võimatu osadeks lahti võtta. „Nagu prantsuse kirjandusest teame – kõige olulisem on silmale nähtamatu.“ Lõplikku tulemust on raske ennustada. „Konkreetsed nipid, otseteed, hoiakud selguvad ilmselt proovis,“ ütleb Rasmus Puur. „Aga võib olla selgub hoopis, et midagi otseselt üle võtta ei olegi, mõlemad orkestrid ajavad oma asja edasi, aga jääb üks tore ja ilus kogemus, mida mõlemad pooled soojalt meenutavad ning parimal juhul ka korrata soovivad.“

Ats Kukk läheneb ühisele projektile pigem noortele omase huvi ja entusiasmiga. Mõte jagada lava Tallinna Kammerorkestri muusikutega on tema jaoks ennekõike innustav ning kannab endas õppimise ja avastamise võimalust. Ent kõige olulisemaks peab ta seda, et kontsert puudutaks kuulajaid: „Loodan, et muusika, mida esitame, läheb publikule hinge ja tuleb ilus muusikaline rännak.“

Kontserdid toimuvad 20. veebruaril kell 19.00 Tartu Pauluse kirikus ja 21. veebruaril kell 19.00 Tallinna Jaani kirikus.

Annika Lõhmus