„Ma ei tea ühtegi teist teost eufooniumile ja keelpilliorkestrile“ – Sir James MacMillan oma uuest teosest
- Tallinna Kammerorkester
- Apr 20
- 3 min read
Laupäeval, 10. mail kell 19.00 esitab Tallinna Kammerorkester EMTA kontserdi- ja teatrimaja kava, mille keskmes on maailmakuulsa šoti helilooja Sir James MacMillani uus teos – eufooniumikontsert „Where the Lugar meets the Glaisnock“. Solistina astub üles eufooniumivirtuoos David Childs ning dirigeerib teose autor ise.
Kontserti raamistavad kaks suurtöödeks kujunenud teost Euroopa muusikaloos: Benjamin Britteni variatsioonid Frank Bridge’i teemale ning Ludwig van Beethoveni keelpillikvartett nr 12 Es-duur, mis kõlab seekord keelpilliorkestri seades. Õhtu kulminatsiooniks saab aga Sir James MacMillani eufooniumikontsert – intiimne ja jõuline teos, milles helilooja põimib isiklikke mälestusi lapsepõlvest ning austust puhkpillitraditsiooni vastu.
Vaid üheksa päeva pärast maailma esiettekannet Cardiffis, Hoddinott Hallis kõlab see teos Eesti publikule. Küsisime James MacMillanilt, mis oli teose loomise algimpulss, kuidas tal tuli mõte kirjutada kontsert just eufooniumile (teadaolevalt pole keegi varem kasutanud sellist koosseisu) ning mida on talle andnud aastakümnete pikkune töö nii helilooja kui dirigendina.

Teose pealkiri viitab paigale, kus olete üles kasvanud – Ayrshire’i maakonnas asuv linnake nimega Cumnock, kus kohtuvad kaks jõge: Lugar ja Glaisnock. Miks tundus just see koht ja need jõed sobivaks lähtepunktiks eufooniumikontserdile?
Heliloojat võivad sügavalt mõjutada erinevad paigad, ja mina olen juba ammu soovinud kirjutada midagi, mis oleks inspireeritud minu kodulinnast. Puhkpillimuusika traditsioon on Suurbritannia söekaevanduspiirkondades väga tugev, ka mina mängisin poisikesena puhkpilliansamblites. Eufoonium on puhkpilliorkestris üks olulisi pille, ning kui David Childs kutsus mind looma talle ja tema pillile spetsiaalselt kirjutatud teose, pakkus see mulle kohe huvi. Teose pealkiri seostub paigaga, kus ma üles kasvasin, ja mälestustega puhkpillimuusikast, mis seal kõlas.
Olete pühendanud teose oma vanaisale, kes oli söekaevur ja mängis harrastajana eufooniumi – kas see on teie loomingus esimene kord, kui nii isiklik side ja perekondlik pärand on saanud otsese muusikalise vormi?
Nagu paljud Šotimaa kaevurid, mängis ka minu vanaisa 20. sajandi algul mitmesugustes kaevurite orkestrites. Tema kinkis mulle minu esimese korneti ja viis mind mu elu esimestesse orkestriproovidesse. Ta oli minu muusikalises arengus üks varasemaid ja kõige olulisemaid mõjutajaid.
Kuidas te kujundasite helikeele, mis oleks ühtaegu isiklik, lüüriline ja virtuoosne – eriti sellise instrumendi puhul, mida klassikalises repertuaaris harva esineb?
Ma ei oska nimetada ühtegi teist teost, mis oleks kirjutatud eufooniumile ja keelpilliorkestrile. Eufooniumi kõla on pehme ja paindlik ning mulle kangastus selle jaoks pigem peenem ja vihjamisi kõnelev kontekst kui tavapärane puhkpilliorkestri raamistik. Ma usun, et selle kõla sulandub hästi keelpillide omaga. Teos algab isikliku ja lüürilise tooniga, milles peegelduvad vaikus ja tundlikkus, kuni muusika suundub edasi elavamatesse ja tehniliselt nõudlikumatesse sfääridesse.
Olete juhatanud mitmeid oma teoseid – mida see kogemus teile heliloojana annab? Kas see mõjutab teie kirjutamisviisi?
Omaenda muusika – ja ka erinevate elavate ning surnud heliloojate loomingu – juhatamine on vaieldamatult mõjutanud ka minu enda helikeelt. Mul on tunne, et elan nüüd rohkem orkestri kõlapildi sees ning see maailm on mulle aastatepikkuse dirigeerimise järel väga kodune.
Milline oli koostöö David Childsiga? Kas ta inspireeris teose kujunemist mingil konkreetsel moel?
Me oleme Davidiga selle teose teemal aastaid ühenduses olnud ja arutanud selle võimalikkust pikalt. Olen tema mängu juba mõnda aega tundnud ja see tundmine on mõjutanud ja suunanud ka minu kirjutamist.
Kuidas suhestub teie uus kontsert Britteni ja Beethoveni teostega, mis on samas kavas – kas meeleolu, struktuuri või vaimsuse tasandil?
Ma arvan, et paljusid Briti heliloojaid on mõjutanud Benjamin Britten – mind kindlasti. Tema muusika on mind juba nooruspõlvest peale tohutult inspireerinud. Ja Beethoveni muusikat olen armastanud samuti lapsepõlvest saati. Mind huvitab väga, kuidas tema keelpillikvartett kõlab nüüd, keelpilliorkestri seades. Võib-olla tundub, nagu kuuleks mõnd Beethoveni uut teost esimest korda?
Sir James MacMillan (s 1959) on üks mõjukamaid ja rahvusvaheliselt tunnustatumaid tänapäeva heliloojaid. Tema muusikas on sügavalt juurdunud religioosne maailmatunnetus, Šoti kultuur ja rahvamuusika elemendid, teisalt on seal olulisel kohal kaasaegsed väljendusvahendid. MacMillani loomingut iseloomustab intensiivne emotsionaalsus, struktuuriline pingestatus ning muusikaline poeetilisus. MacMillan on olnud ka hinnatud dirigent, juhatades tipporkestreid üle maailma ning tuues sageli esitusele omaenda teoseid.
Annika Lõhmus