„Suvesümfoonia“ Haapsalus: Kristiina Poska, kodupublik ja muusika, mis ei vaja tõlget

28. juunil kõlab Haapsalu linnuse väikeses hoovis maailmatasemel muusika. Haapsalu Valgete Ööde festivali kulminatsiooniks kujuneb sümfooniakontsert, kus lavale astuvad metsosopran Sandra Laagus (Berliini Riigiooper), viiuldaja Triin Ruubel ja Tallinna Kammerorkester. Dirigendipuldis on Kristiina Poska – muusikaelus eredalt särav nimi, keda võib sagedamini näha küll Euroopa lavadel kui kodumaal.

Vaatamata tihedale rahvusvahelisele graafikule leiab Kristiina alati tee tagasi Eestisse. Haapsalu kontserdiks on tal varuks särav kava, isiklik side solistide ja orkestriga ning mitmeid tulevikuplaane, mille hulgas on ka koostöö TKO-ga.

Foto: Kaupo Kikkas

Sinu rahvusvaheline karjäär on olnud väga tihe ja edukas, aga sa leiad ikka võimalusi juhatada Eestis. Mida tähendab sulle kodupublik ja töö Eesti kollektiividega – näiteks Tallinna Kammerorkestriga –, võrreldes tööga välismaal? 

Eesti publik on minu jaoks midagi absoluutselt erilist ja võrreldamatut. Ma tajun siinset vastuvõttu hoopis teisel tasandil ning kuulajate tänu hõlmab endas alati palju rohkemat kui ainult aplaus kontserdi lõpus. Seda on raske sõnadesse panna, aga ma tajun suhtlust kodupublikuga palju intensiivsemalt kui mujal. Loomulikult on ka töötamine kodukollektiividega midagi erilist. TKO-ga olen siiani kokku puutunud paraku pigem vähe, aga näiteks meie esimene koostöö, kui mängisime Beethoveni seitsmendat sümfooniat, oli midagi, mida kannan endaga siiani südames. Mul on äärmiselt hea meel, et meie koostöö on jätkumas ja et järgmise aasta jooksul on meil koguni mitu ühist projekti.

Haapsalu Valgete Ööde festivalil kõlab „Suvesümfoonia“ – suvine vabaõhukontsert, kus laval on lisaks TKO-le ka Sandra Laagus ja Triin Ruubel. Millise tundega lähed sellele kontserdile vastu? Kas suvine atmosfäär ja eriline koosseis loovad ka erilise energia? 

Ootan seda kontserti väga, sest lisaks TKO-le astume üles koos Triin Ruubeliga, kelle talendi tulihingeline austaja ma olen ja kes ühendab endas kõik, mida mina isiklikult ühes solistis otsin, ning suurepärase Sandra Laagusega, kellega me töötasime koos Vanemuise „Don Giovanni“ etendustel.

Suvine atmosfäär loob kindlasti erilise energia. Mulle tundub, et eestlased elavad suviti täiesti omaette elu. Neile meeldib külastada vabaõhusündmusi, reisida ringi oma kodumaal ning tänu suve lühidusele ja selle ilule väärtustada iga hetke. Ma arvan et vabaõhukontsert Haapsalus sellise suurepärase koosseisuga saab olema üks pärl meie loodetavasti ilusas suves.

Selles kavas kõlab nii klassika kui ka eesti muusika. Kui oluline on sinu jaoks kodumaise muusika esiletõstmine? 

Esitada eesti muusikat on loomulikult üks minu prioriteete ja seda muusikat ei ole kunagi küllalt. Meil on meie väikese rahva kohta väga palju suurepäraseid heliloojaid ja see on midagi, mille üle olen tõeliselt uhke. Kui ma esitan eesti muusikat, siis mitte ainult sellepärast, et ma olen eestlane, vaid sellepärast, et see muusika on lihtsalt suurepärane. Haapsalu kontserdi programm koos Tormise, Kõrvitsa ja Tubinaga on kaunis näide ja midagi, mis puudutab ilmselt iga eestlase hingekeeli.

2026. aastal toimuv Türi linna 100. juubel on kindlasti väga isiklik sündmus – oled ju sealt ise pärit. Milliseid mõtteid ja tundeid tekitab sinus võimalus juhatada juubeliks pühendatud kontserti oma kodulinnas? 

Türilt on saanud kõik alguse ja selle tähtsust on raske üle hinnata. Isegi kui seda ei juhtu väga tihti, üritan külastada oma kodulinna nii sageli kui võimalik ja elan kõigile tema tegemisele igati kaasa. Astuda üles Türi 100. juubelil koos TKO-ga on ühtaegu suur rõõm, aga ka suur au ja mulle isiklikult väga erilise tähendusega. Türi linnaga samal päeval on ka minu poja sünnipäev, nii et kindlasti saab see olema üks suur pidu.

Uuel hooajal ootab ees ka Mozarti Reekviem koos Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja TKO-ga. Mida see teos sulle tähendab? 

Mozarti Reekviem on üks muusikaliteratuuri sügavamaid ja olulisemaid teoseid ning mulle isiklikult tähendab see palju ka just tänu EFK-le, kellega esitasime seda veidi rohkem kui aasta tagasi. Need kontserdid olid tõelised muusikalised kõrghetked ja ma seostan seda teost –  paljuski tänu sellele kooslusele (EFK ja Flandria Sümfooniaorkester, kelle peadirigent Kristiina on olnud kuus aastat - A.L) – tohutu inspiratsiooni, ilu, sügavuse ja ka tänutundega.

Kui sa mõtled oma koostööle TKO-ga – „Suvesümfoonia“ Haapsalus, Türi 100, Mozarti Reekviem – siis milline oleks üks unistus, mida koos selle orkestriga veel ellu viia? On sul mõni teos või kontseptsioon, mille tahaksid just nende muusikutega lavale tuua? 

Üks mu unistus oleks esitada Bachi h-moll missat koos EFK ja TKO-ga. Peale selle, et tegemist on minu jaoks ühe muusikaajaloo absoluutse tippteosega, on mul sellega ka väga isiklik ja eriline mälestus. Kunagi lasi Toomas Siitan mul kaasa laulda Haapsalu Vanamuusikafestivali kooris, mis koosnes peamiselt EFK lauljatest ning programmis oli just see teos. See oli kindlasti üks neist muusikalistest hetkedest, mida ma ei unusta mitte kunagi.

Türi linnast pärit dirigent Kristiina Poska on teinud muljetavaldava karjääri, olles esimene naissoost dirigent mitmete mainekate orkestrite ja ooperimajade juures. Vaatamata tihedale graafikule ja rahvusvahelistele kohustustele leiab Kristiina alati tee tagasi Eestisse. Tema esinemised kodupublikule on täis soojust ja siirust, mis peegeldavad tema sügavat sidet Eesti kultuuri ja muusikaga. Haapsalu Valgete Ööde festivalil on erakordne võimalus näha Kristiina Poskat Eesti publiku ees.

Annika Lõhmus