x

TERE TULEMAST TALLINNA FILHARMOONIA LEHEKÜLJELE!

Edasiliikumiseks tee oma valik

Sündmuste kalender

Nädalavahetusel jätkus Tallinna Kammerorkestri ja Põhjamaade ühe tuntuima dirigendi Juha Kangase 28 aastat kestnud traditsioon – anda igal aastal vähemalt üks kontsert kodu- või välismaal. Seekord tuldi kokku Tallinnas 11. detsembril, et esitada orkestri ja Juha Kangase lavalise koostöö kõige olulisemate heliloojate teoseid.

 

Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja Valges saalis kõlasid Erkki-Sven Tüüri „Insula deserta", Pēteris Vasksi „Musica serena“ ja „The fruit of the silence" keelpilliorkestrile ja klaverile (esiettekanne). Koos YLE Raadio Sümfooniaorkestri kontsertmeistri Jari Valoga esitati Soome helilooja Nordgreni viiulikontserti nr 3. Tallinna Kammerorkestri mängijad Harry Traksmann, Elo Tepp ja Leho Karin soleerisid Händeli Concerto grosso op 6 nr 1 ettekandel. Kontserdi lõpetasid Juha Kangas ja Tallinna Kammerorkester Mozarti sümfooniaga nr 39 ning lisalugu oli Juha Kangase sünnikohast pärit „Pohjalainen kansanlaulu“ Toivo Kuula seades.

Kontsert oli omamoodi läbilõige Juha Kangase dirigenditööst. Barokkmuusika ja eriti Händeli suurejoonelised concerto grossod op 6 olid Juha Kangase poolt 1972. aastal Soomes asutatud Keski-Pohjanmaa Kammerorkestri algusaegade repertuaaris tähtsal kohal. 1988. aastal tellis Kangas tollal Soomes veel pea tundmata Erkki-Sven Tüürilt „Insula deserta“, mis kujunes tähtsaks nii heliloojale kui ka dirigendile – Tüürile oli see hüppelaud laiemasse rahvusvahelisse tuntusse ja Kangase repertuaaris hakkas selle mõjul kasvama eesti ja balti muusika osakaal. 1980ndatel tutvus Juha Kangas Läti helilooja Pēteris Vasksiga, kelle jõuline ja aus väljendusviis ning autonoomsus keelpilliorkestri valitsemisel avaldas dirigendile sügavat muljet. Vasks on Kangasele pühendanud ning lisaks ka kirjutanud mitu teost, sealhulgas „Musica serena“ ja „The fruit of silence“ uusversiooni. 

Soome heliloojatest on Juha Kangas kõige lähemalt koostööd teinud Pehr Henrik Nordgreniga, kelle kolmanda viiulikontserdi alapealkirjaks, omamoodi juhtlauseks on kaks rida dirigendi lemmikluuletaja Eino Leino varasest luuletusest „Hymyilevä Apollo“ („Naeratav Apollo“). Klassikutest on Kangase lemmikuks alati olnud Mozart, kelle puhul dirigendi sõnul „suuri kontraste sisaldav, tõsine, ent lustlik valguse ja varjude mäng ei ole aastatega kaotanud kübetki oma lummusest“. Mozarti-projektidest kõige kustumatuma mälestuse on Juha Kangasele jätnud koostöö Kalle Randaluga. Koos erinevate orkestritega on nad toonud ettekandele helilooja kõik klaverikontserdid, paljud neist mitu korda. Mozarti sümfooniatest on Juha Kangasele kõige lähedasemaks kujunenud nr 39.

Ühtlasi tähistasid nädalavahetuse kontserdiga Juha Kangas ja Pēteris Vasks Tallinnas oma COVIDi tõttu edasilükkunud 75-ndaid sünnipäevi. Juha Kangas on missioonitundega Soome dirigent, kes ajab ka Eesti asja, esitades Eesti heliloojate loomingut ning tehes koostööd Eesti muusikutega. 1993–1995 oli ta Tallinna Kammerorkestri peadirigent, panustades oluliselt orkestri arengusse ja kõlapilti. Dirigendi ja orkestri koostöö jätkub tänaseni – 28 aastat järjest on igal aastal antud vähemalt üks ühine kontsert kodu- või välismaal. Vasks on Läti rahvusvaheliselt kõige tuntum helilooja. Tema loomingu algusaastate inspiratsiooniks olid Arvo Pärdi varajased teosed, Lutosławski, Górecki ja Penderecki.

 

Soome-Eesti koostöös ilmus heliplaat Läti kultushelilooja Pēteris Vasksi loominguga

 

Alates 11. detsembri kontserdist on Eestis saadaval Soome plaadifirma Alba Recordsi poolt välja antud heliplaat „Pēteris Vasks – Cello and Viola Concerts“, kus Tallinna Kammerorkester Juha Kangase dirigeerimisel ning Soome tippsolistid esitavad Pēteris Vasksi loomingut. Solistidena teevad plaadil kaasa Marko Ylönen tšellol ja Lilli Maijala vioolal, salvestus on tehtud Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja Valges saalis.

Lilli Maijala sõnul seostub Vasksi vioolakontsert looduse ja folklooriga. „Need mõlemad ümbritsesid mind, kui kasvasin üles Lapimaal ja see on see, mille järgi praeguses kõige rohkem igatsen. See muusika meenutab varajast Sibeliust ja Soome eepost „Kalevala“, selles tajutav siirus on muutumas järjest haruldasemaks hullumeelses maailmas, kus me elame,“ rääkis ta.

Teos algab vaikse, pehme meloodiaga esimestelt viiulitelt, viivitusega liitub nendega vioola. Vasksi sõnul on vioola kõige melanhoolsem instrument, mis meenutab sügavat metsa. „Vioolal on ilus hääl. Mulle meeldib valgus männimetsas, eriti suvel, kui kõik lõhnab päevasoojas,“ räägib helilooja. „ Püüd valguse ja armastuse poole (ilma selleta ei ole muusika kirjutamisel väärtust) ei anna end teemana lihtsasti kätte.  Esiteks – vioola on nagu sügav mets, kuhu valgusel on keeruline sisse murda. Ning teiseks – aeg, milles me elame. Nii palju on asju, mida me ei mõista, me muutume ignorantsemas järjest rohkemate asjade vastu.“

Teisena salvestasid Juha Kangas ja Tallinna Kammerorkester plaadile Vasksi tšellokontserdi nr 2 „Klātbūtne“ („Kohalolu“). Siin on solistiks Soome tipptšellist Marko Ylönen, kes mängib rariteetsel, 1720ndatest pärineval Bartolomeo Cristofori tšellol, mida maailmas on järel üksikud.

Helilooja sõnul ei ole tema tšellokontsert autobiograafiline teos, kuid selles on olemas seosed kõigi elu oluliste punktidega. „Originaalis kujutlesin seda nii: sa tuled sellesse maailma, teed oma esimese sammu, kasvad, kogud kogemusi, saad tunda tagasilööke ja lõpuks läheb sinu hing taevasse. Ma oleksin võinud lõpetada kontserdi kolme punktiga, aga seekord lugu jätkub – hing tuleb tagasi uude kehasse ja kõlab unelaul uuele elule,“ ütleb Vasks.

Seda tšellokontserdi unelaulu laulab plaadil Tallinna Kammerorkestri viiuldaja Eva-Maria Sumera, Eesti helilooja Lepo Sumera tütar.

Soome-Eesti koostöös valminud heliplaat „Pēteris Vasks – Cello and Viola Concerts“ (Alba Records, 2021) on salvestatud Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja Valges saalis 17.–22. jaanuaril 2020. aastal.  Plaadi  produtsent on Tallinna Filharmoonia ning salvestuse toonmeister Tammo Sumera.  

Loe vanemaid uudiseid