Eesti Muusika Päevad on üks meie muusikaelu olulisemaid iga-aastaseid sündmusi. Alates 1979. aastast toimuv festival on kujunenud platvormiks, kus kohtuvad eri põlvkondade heliloojad, uued ideed ja eriilmelised koosseisud – sageli just sellistes kombinatsioonides, milleks tavapärases kontserdihooajas alati võimalust ei teki. Festivalil kõlab igal aastal märkimisväärne hulk esiettekandeid ning kavad ühendavad nii eri žanre kui ka kunstivorme. Sünnivad kohtumised, kus kammerli

Eesti Muusika Päevad on juba aastakümneid olnud koht, kus muusika ei kinnistu kuulaja meeltesse valmis kujul, vaid sünnib pigem vahetult publiku ees. Kontsert-etendus „Valguse sünd“, mis jõuab lavale 11. aprillil Klubi Hallis, tõotab kujuneda üheks selliseks sündmuseks, kus kindlaid ootusi ei ole ja kogemus kujuneb alles hetkes. Kontsert-lavastus „Valguse sünd“ toob publikuni kolme eesti helilooja uued teosed. Kavas on Maria Rostovtseva , Astra Irene Susi  ja Liis Jürgensi  m

Antonio Vivaldi „Aastaajad“ on üks tuntumaid teoseid kogu klassikalise muusika repertuaaris. Norra viiuldaja Ragnhild Hemsingi tõlgenduses saab see aga uue hingamise. Kuidas kõlab Vivaldi muusika Hardangeri viiulil – Norra rahvamuusika sümboliks saanud pillil, mille resonantskeeled annavad helile erilise sügavuse ja sära – saab kuulda 16. aprillil Arvo Pärdi Keskuses ja 17. aprillil Mustpeade majas. Kontserdil kõlavad Vivaldi / Hemsingi tsükkel „Norra aastaajad“ ja valik osi

Mozart ja Schubert on nimed, mis kuuluvad klassikalise muusika kõige kindlamasse tuumikusse. Ometi sünnib iga kohtumine nende teostega uuesti – esitajate kaudu, konkreetses ruumis ja hetkes. 25. aprillil astub Mustpeade majas Tallinna Kammerorkestri ette pianist Sofia Khvichia , kelle jaoks on see kontsert omamoodi tagasitulek. Tallinna Kammerorkestri publikule ei ole Sofia nimi päris tundmatu. 2018. aastal soleeris ta orkestri ees „Kivimäe virtuooside“ kontserdil, kus noorte