„Tõenäoliselt on kõik inimesed enda teadmata barokki kuulanud,“ ütleb viiuldaja Anete Ainsaar , kontserdi „Lummav barokk“ idee autor. Vivaldi „Aastaajad“, Pachelbeli „Kaanon“, „Halleluja“ Händeli „Messiasest“– need meloodiad on meie kultuuriruumis ammu kodunenud. See näitab, et barokk ei ole kauge ega elitaarne. Vastupidi – see on universaalne ja vahetu. Tallinna Kammerorkestri kammermuusika sarjas kõlav „Lummav barokk“ toob publiku ette muusika, mis on Anete sõnul paeluv, hi

Kas eestlased ja ungarlased on sugulasrahvad? Keeleteadlased võivad vaielda, ent Robert Traksmanni jaoks ei ole küsimus niivõrd etümoloogias kui emotsioonis. Tallinna Kammerorkestri kontsert „Madjari keeled“ ei uuri siiski keelte sugulust, vaid seda, kas ja kuidas on keel seotud muusikaga. 8. märtsil toimuva kontserdi kavas kohtuvad Szymon Laksi „Sinfonietta“, ungari rahvalaulude töötlused, György Orbáni mänguline elegants teoses „Sopra canti diversi“ ning Béla Bartóki „Rumee

Sarja „Laulev hing“ järgmine kontsert seab kõrvuti kaks noort geeniust – Wolfgang Amadeus Mozart ja Franz Schubert –, nende vahele asetub 20. sajandi helilooja Boris Blacher . Kui Mozart kirjutas oma 29. sümfoonia kaheksateistaastasena ja Schubert 4. sümfoonia üheksateistaastasena, siis Blacheri „Pentagramm“ kätkeb endas juba küpse helilooja pilku, mis ei vastandu nooruse jõule, vaid asub sellega dialoogi. Dirigendina on orkestri ees taas Kolja Blacher , kelle jaoks on seeko

Märtsis toimub taas kontsert, kus Tallinna Muusika- ja Balletikooli noored solistid astuvad lavale koos Tallinna Kammerorkestriga. Kontserdisari, mis on eri nimede all kestnud ligi kakskümmend aastat – varasematel aegadel „Kivimäe virtuoosid“, täna „MUBA Virtuoosid“ –, on andnud paljudele õppivatele muusikutele nende elu esimese võimaluse soleerida professionaalse orkestri ees. Mitmed tänased Tallinna Kammerorkestri mängijad on kunagi ise samal laval seisnud – hinges korraga