Antonio Vivaldi „Aastaajad“ on üks tuntumaid teoseid kogu klassikalise muusika repertuaaris. Norra viiuldaja Ragnhild Hemsingi tõlgenduses saab see aga uue hingamise. Kuidas kõlab Vivaldi muusika Hardangeri viiulil – Norra rahvamuusika sümboliks saanud pillil, mille resonantskeeled annavad helile erilise sügavuse ja sära – saab kuulda 16. aprillil Arvo Pärdi Keskuses ja 17. aprillil Mustpeade majas. Kontserdil kõlavad Vivaldi / Hemsingi tsükkel „Norra aastaajad“ ja valik osi

Mozart ja Schubert on nimed, mis kuuluvad klassikalise muusika kõige kindlamasse tuumikusse. Ometi sünnib iga kohtumine nende teostega uuesti – esitajate kaudu, konkreetses ruumis ja hetkes. 25. aprillil astub Mustpeade majas Tallinna Kammerorkestri ette pianist Sofia Khvichia , kelle jaoks on see kontsert omamoodi tagasitulek. Tallinna Kammerorkestri publikule ei ole Sofia nimi päris tundmatu. 2018. aastal soleeris ta orkestri ees „Kivimäe virtuooside“ kontserdil, kus noorte

„Tõenäoliselt on kõik inimesed enda teadmata barokki kuulanud,“ ütleb viiuldaja Anete Ainsaar , kontserdi „Lummav barokk“ idee autor. Vivaldi „Aastaajad“, Pachelbeli „Kaanon“, „Halleluja“ Händeli „Messiasest“– need meloodiad on meie kultuuriruumis ammu kodunenud. See näitab, et barokk ei ole kauge ega elitaarne. Vastupidi – see on universaalne ja vahetu. Tallinna Kammerorkestri kammermuusika sarjas kõlav „Lummav barokk“ toob publiku ette muusika, mis on Anete sõnul paeluv, hi

Kas eestlased ja ungarlased on sugulasrahvad? Keeleteadlased võivad vaielda, ent Robert Traksmanni jaoks ei ole küsimus niivõrd etümoloogias kui emotsioonis. Tallinna Kammerorkestri kontsert „Madjari keeled“ ei uuri siiski keelte sugulust, vaid seda, kas ja kuidas on keel seotud muusikaga. 8. märtsil toimuva kontserdi kavas kohtuvad Szymon Laksi „Sinfonietta“, ungari rahvalaulude töötlused, György Orbáni mänguline elegants teoses „Sopra canti diversi“ ning Béla Bartóki „Rumee