Media Center

„Tõenäoliselt on kõik inimesed enda teadmata barokki kuulanud,“ ütleb viiuldaja Anete Ainsaar , kontserdi „Lummav barokk“ idee autor. Vivaldi „Aastaajad“, Pachelbeli „Kaanon“, „Halleluja“ Händeli „Messiasest“– need meloodiad on meie kultuuriruumis ammu kodunenud. See näitab, et barokk ei ole kauge ega elitaarne. Vastupidi – see on universaalne ja vahetu. Tallinna Kammerorkestri kammermuusika sarjas kõlav „Lummav barokk“ toob publiku ette muusika, mis on Anete sõnul paeluv, hi

Kas eestlased ja ungarlased on sugulasrahvad? Keeleteadlased võivad vaielda, ent Robert Traksmanni jaoks ei ole küsimus niivõrd etümoloogias kui emotsioonis. Tallinna Kammerorkestri kontsert „Madjari keeled“ ei uuri siiski keelte sugulust, vaid seda, kas ja kuidas on keel seotud muusikaga. 8. märtsil toimuva kontserdi kavas kohtuvad Szymon Laksi „Sinfonietta“, ungari rahvalaulude töötlused, György Orbáni mänguline elegants teoses „Sopra canti diversi“ ning Béla Bartóki „Rumee

Sarja „Laulev hing“ järgmine kontsert seab kõrvuti kaks noort geeniust – Wolfgang Amadeus Mozart ja Franz Schubert –, nende vahele asetub 20. sajandi helilooja Boris Blacher . Kui Mozart kirjutas oma 29. sümfoonia kaheksateistaastasena ja Schubert 4. sümfoonia üheksateistaastasena, siis Blacheri „Pentagramm“ kätkeb endas juba küpse helilooja pilku, mis ei vastandu nooruse jõule, vaid asub sellega dialoogi. Dirigendina on orkestri ees taas Kolja Blacher , kelle jaoks on seeko

Märtsis toimub taas kontsert, kus Tallinna Muusika- ja Balletikooli noored solistid astuvad lavale koos Tallinna Kammerorkestriga. Kontserdisari, mis on eri nimede all kestnud ligi kakskümmend aastat – varasematel aegadel „Kivimäe virtuoosid“, täna „MUBA Virtuoosid“ –, on andnud paljudele õppivatele muusikutele nende elu esimese võimaluse soleerida professionaalse orkestri ees. Mitmed tänased Tallinna Kammerorkestri mängijad on kunagi ise samal laval seisnud – hinges korraga

Vabariigi aastapäeva eel kohtuvad Tartu Pauluse kirikus ja Tallinna Jaani kirikus kaks orkestrit, keda ühendab armastus eesti muusika vastu. Ühel laval on VHK keelpilliorkester – noored muusikud, kes on alles oma teekonna alguses –, ning Tallinna Kammerorkester – Eesti professionaalse muusikakultuuri kandjad. Kava keskmes on eesti muusika mitmest ajastust: Rudolf Tobiasest, Tarmo Lepikust ja Veljo Tormisest kuni Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri ja Tõnu Kõrvitsani, sekka ka dirige

31. jaanuaril kõlab Rakveres, Arvo Pärdile pühendatud muusikamaja Ukuaru avakontserdil Tõnu Kõrvitsa uus teos Serenade / Serenaad (…and it’s getting dark / …ja hämardub juba) klavessiinile ja keelpillidele. See on kolmas ja viimane teos helilooja pooleteistaastasest residentuurist Tallinna Kammerorkestri juures. Foto: Kaupo Kikkas Tõnu Kõrvitsa sõnul on Serenaad õhtumuusika, vormilt midagi väikese orkestrikontserdi sarnast. Alapealkiri „…and it’s getting dark / …ja hämardub j

Uue aasta alguses astub Tallinna Kammerorkestri ette saksa dirigent Gregor Mayrhofer. Enne jõule rääkisime temaga sellest, mida ta ootab oma esmakohtumiselt TKO-ga, miks on kavas neli nii eripalgelist heliloojat ning kuidas sündis kava idee. Vestlus Beethoveni, Ligeti, Vasksi ja Schuberti muusikast kujunes peagi laiemaks aruteluks: mida tähendab tuua valgus pimedusse, millal peaks dirigent sekkuma ja millal taanduma, ning miks ei ole alati vaja muusikat „mõista“, et seda süga

14. veebruaril astub Mustpeade majas Tallinna Kammerorkestri ette metsasarvemängija ja dirigent Alec Frank-Gemmill, kes toob kuulajateni mitmekesise ja põneva kava. Kontserdi muusikaline telg liigub Henry Purcellist ja Wolfgang Amadeus Mozartist kuni Benjamin Britteni ja Tansy Davieseni, asetades kõrvuti originaalid, töötlused ja tänapäevased vaatenurgad. Sellise kavaga kerkivad paratamatult üles intrigeerivad küsimused autorlusest, tõlgendamisvabadusest ja muusika muutumises

Aasta hakkab jõudma lõpusirgele. Laulasmaa metsade rahus ja Pärdi Keskuse imelises atmosfääris kogunevad taas need, kes tunnevad sügavamat sidet Arvo Pärdi muusikaga. 29. novembril tulevad kokku interpreedid, kelle nimed on lahutamatult seotud helilooja loomingulise teekonnaga ning kes on olnud Pärdi muusika hääled, vahendajad ja kaaslased läbi aastate, kui mitte aastakümnete. Kui mõelda, kes on siis õigupoolest kujundanud Pärdi muusika kõlapildi maailmas, jõuame paratamatult

11. novembril leidis Tallinna Mustpeade maja Olavi saalis aset märgilise tähendusega sündmus: Eesti esimese oratooriumi, Rudolf Tobiase „Joonas“ CD-plaadi ja noodimaterjali esitlus. Valminud plaadile on salvestatud Tobiase oratooriumi „Joonas“ originaalmuusika eestikeelse tekstiga. Esitajateks on Eesti Filharmoonia Kammerkoor  ja Tallinna Kammerorkester , orelil Kadri Traksmann , dirigent Tõnu Kaljuste . Solistid: Mirjam Mesak  (sopran, Baieri Riigiooper), Kai Rüütel-Pajula