Media Center

On muusikat, mille eesmärk on muljet avaldada. Ja on muusikat, mis tahab sind lihtsalt korraks kinni püüda ja hellalt oma embusesse mähkida. Kadri Voorandi värske album „Songs To Hold You“ kuulub selgelt viimasesse kategooriasse. See on sündinud vajadusest luua endale – ja läbi selle ka kuulajatele – ruum, kus saab olla korraga tugev ja habras, ilma et peaks kellegi eest midagi varjama või kellelegi midagi selgitama. Kolmel juunikuisel kontserdil – Sõru sadamas, Triigi Filhar

Pēteris Vasksi muusikast kirjutades on lihtne libiseda suurte sõnade ja üldiste määratluste juurde – vaimsus, loodus, vaikus, valgus. Ometi ei ava need märksõnad kuigi palju, kui ei vaadata nende märksõnade taha. 2. mail kõlavad Tallinna Metodisti kirikus kontserdil „Pēteris Vasks 80“ Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri esituses ning Tõnu Kaljuste juhatusel helilooja eri loomeperioodidel sündinud teosed. Seda kava võib kuulata lihtsalt ilusa muusikana, k

Tallinna Kammerorkestri 9. mai kontsert Mustpeade majas toob lavale kaks muusikut, kelle teed pole seni ristunud – oboemängija Kalev Kuljus ning viiuldaja ja dirigent Peter Spissky. Kava keskmes on Johann Sebastian Bachi topeltkontsert viiulile ja oboele – teos, mille toimimine sõltub peaaegu nähtamatust koosmängust ja vastastikusest kuulamisest. Kõlavad ka Antonio Vivaldi, Alessandro Marcello, Charles Avisoni ja Georg Philipp Telemanni teosed, mis avavad barokkmuusikat selle

Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Filharmoonia koostöös kultuurilehega Sirp kutsuvad 16–26-aastaseid noori osalema esseekonkursil klassikalisest muusikast. “Muusika, ka klassikaline või praegu tegutsevate heliloojate oma, ei pea jääma vaid vanemate onude-tädide mõtestada. Oluline on, et avalikkuses oleks kuulda ka seda, kuidas mõjub kontserdielamus nooremate, alles kujunevate isiksuste arvates,” ütles Sirbi muusikatoimetaja Maria Mölder. Esseekonkurss on seotud kontse

Tallinna Kammerorkester mängib maailmakuulsa muusiku Ed O’Brieni uuel sooloalbumil „Blue Morpho“l, tuues rahvusvahelisse koostöösse Eesti muusikute kõrgetasemelise kõla ja tundliku interpretatsiooni.

Eesti Muusika Päevad on üks meie muusikaelu olulisemaid iga-aastaseid sündmusi. Alates 1979. aastast toimuv festival on kujunenud platvormiks, kus kohtuvad eri põlvkondade heliloojad, uued ideed ja eriilmelised koosseisud – sageli just sellistes kombinatsioonides, milleks tavapärases kontserdihooajas alati võimalust ei teki. Festivalil kõlab igal aastal märkimisväärne hulk esiettekandeid ning kavad ühendavad nii eri žanre kui ka kunstivorme. Sünnivad kohtumised, kus kammerli

Eesti Muusika Päevad on juba aastakümneid olnud koht, kus muusika ei kinnistu kuulaja meeltesse valmis kujul, vaid sünnib pigem vahetult publiku ees. Kontsert-etendus „Valguse sünd“, mis jõuab lavale 11. aprillil Klubi Hallis, tõotab kujuneda üheks selliseks sündmuseks, kus kindlaid ootusi ei ole ja kogemus kujuneb alles hetkes. Kontsert-lavastus „Valguse sünd“ toob publikuni kolme eesti helilooja uued teosed. Kavas on Maria Rostovtseva , Astra Irene Susi ja Liis Jürgensi m

Antonio Vivaldi „Aastaajad“ on üks tuntumaid teoseid kogu klassikalise muusika repertuaaris. Norra viiuldaja Ragnhild Hemsingi tõlgenduses saab see aga uue hingamise. Kuidas kõlab Vivaldi muusika Hardangeri viiulil – Norra rahvamuusika sümboliks saanud pillil, mille resonantskeeled annavad helile erilise sügavuse ja sära – saab kuulda 16. aprillil Arvo Pärdi Keskuses ja 17. aprillil Mustpeade majas. Kontserdil kõlavad Vivaldi / Hemsingi tsükkel „Norra aastaajad“ ja valik osi

Mozart ja Schubert on nimed, mis kuuluvad klassikalise muusika kõige kindlamasse tuumikusse. Ometi sünnib iga kohtumine nende teostega uuesti – esitajate kaudu, konkreetses ruumis ja hetkes. 25. aprillil astub Mustpeade majas Tallinna Kammerorkestri ette pianist Sofia Khvichia , kelle jaoks on see kontsert omamoodi tagasitulek. Tallinna Kammerorkestri publikule ei ole Sofia nimi päris tundmatu. 2018. aastal soleeris ta orkestri ees „Kivimäe virtuooside“ kontserdil, kus noorte

„Tõenäoliselt on kõik inimesed enda teadmata barokki kuulanud,“ ütleb viiuldaja Anete Ainsaar , kontserdi „Lummav barokk“ idee autor. Vivaldi „Aastaajad“, Pachelbeli „Kaanon“, „Halleluja“ Händeli „Messiasest“– need meloodiad on meie kultuuriruumis ammu kodunenud. See näitab, et barokk ei ole kauge ega elitaarne. Vastupidi – see on universaalne ja vahetu. Tallinna Kammerorkestri kammermuusika sarjas kõlav „Lummav barokk“ toob publiku ette muusika, mis on Anete sõnul paeluv, hi